Travertiin

Travertiin on settekivim, mis on tekkinud lubjarikkast allkaveest väljasettinud lubjast ja koosneb, nii nagu ka lubjakivi ja marmor, kaltsiidist. Travertiinid on poorsed ja vöödilise tekstuuriga suhteliselt väikese tihedusega kivimid. Värvitoonilt on travertiinid enamasti hallid, valkjad või beezikad, kuid esineb ka pruune, punaseid, roosasid ja kollaseid travertiine.

Travertiini on võimalik saada avatud või täidetud pooridega. Viimasel juhul kasutatakse pooride täitematerjalina kas tsemendi baasil pahtleid või epoksiidvaikusid. Kõige levinum pinnatöötlus on lihv, kuid pahteldamata või epoksiidpahtliga pahteldatuna saab mitmeid travertiine ka poleeritud pinnaga, kuigi see pole väga püsiv. Tellida saab travertiinplaate lõigatuna kas piki kihti või risti kihti.

Vaatamata suurele poorsusele on travertiin ilmastikukindel materjal, mis sobib hästi kasutamiseks ka meie kliimas.

Travertiini on ehitusmaterjalina kasutatud juba antiikajast alates. Euroopas on kuulsaim Rooma travertiin (Travertino Romano), millest on ehitatud Colosseum ja Püha Peetri kirik Roomas.

Travertiini keskmised tehnilised näitajad on järgmised:

Tihedus 2,1-2,5 t/m3
Veeimavus kaalu järgi 0,5-4%
Kulumiskindlus (cm3/50cm2 kohta) 25-45
Survetugevus 50-100 MPa
Paindetugevus 7-15 MPa